Kuidas jõuti Idemulgule

Tädi Hilda mälestused:

Kaarel ja Viiu Einbaum asusid elama Liivile Haraka tallu, mis oli väga väike ja viletsa majaga. Sääl hakkasid siis põldu tegema kirka ja labidaga lepametsast, kuni saadi kolme vakamaa jagu, et sai teha kartulid ja odra maha. Sääl sündisid ka lapsed – pojad Jaan ja Karl ja tütar Liisa.

Jaan 1884 – 1914                    Karl 1886 – 1973                     Liisa 1890 – 1977

Poeg Karl olnud väikest kasvu, nigela kondiga, vanemad saatnud ta tööle Liivi mõisa aedniku poisiks. Esimene töö olnud hommikul kui saksad veel magasid paaraadtrepi ees liivatatud tee siledaks rehitseda, hiljem päeval tulnud teha igasugust aiatööd aedniku juhendamisel.

Liivil käisid lapsed ka koolis 4 kl algkooli. Pere suurenes ja see vilets koht ei toitnud peret ära. Tuli otsida suuremat kohta. Siirduti Liivilt Märjamaa kanti Kõrvetaguse külla. Seal ei elatud kuigi kaua, ei olevat saanud seda kohta ära osta, mis oli plaanitsetud. Säält koliti Koluvere maile, elama asuti Kastermaa tallu, kus elas ka vanaema õde oma perega. Vanaisa hakkas tööle Koluvere mõisas, töötas puusepana krahv Bukshövdeni* juures, kus tegi mõisale töövankreid ja igasugust puutööd.

 Siis avanes võimalsu saada suurem koht Idemulgu. Seal elanud tol ajal üks sakslane Beeren, kes ei tahtnud seda kohta pidada, maja olnud väga vilets ja parun soovitanud seda kohta vanaisale. Sinna nad siis elama asusidki, vanaisa oli paruni poolt väga lugupeetud töömees. Nii saigi meie esivanemate koduks Idemulgu, mis oli kolmes eraldi tükis, kus oli kruusast ja kivist põldu, soist heina ja karjamaad mäenukkide ja metsatukkadega, kokku 49,18 ha.

Idemulgu oli 6 päeva koht, see tähendab, et tuli mõisale kuus tööpäeva nädalas tööd teha. Vanem vend Jaan asus siis rentnikuna talu pidama. Noorem vend Karl oli käinud iga päev Kalju mõisas teol, oma leivakott kaasas. Siis hakati ka uut elumaja ehitama. Paruni loaga saadi majapalgid mõisa metsast. Meenub vanaisa jutust, kui majaehitus oli niikaugel, et oli vaja uksi ette panna, siis läinud vanaisa mõisa paruni juurde rauda küsima, et uksehingi teha. Paruniproua olnud ka nende jutuajamise juures ja õpetanud vanaisa kuidas saab ka puust obadustega uksi ette panna. Milleks raisata talupoegadele mõisa rauda. Kuid vanaisa oma rahuliku ja maheda jutuga öelnud, et parunihärral peaks häbi olema, ilusal uuel majal puuobadustega uksed ees ja saanudki siis niipalju rauda, et ustele hinged teha. Idemulgu elumaja on ehitatud kahe kambri, rehetoa ja rehealusega aastal 1904.

* Tõenäoliselt peab tädi siin silmas Koluvere krahvi Friedrich Wilhelm von Buxhoevedenit, kes sai mõisa 1797 aastal päranduseks. Mõis jäi Buxhoevedenite suguvõsale, kuni riigistamiseni 1919 aastal. (Allikas: Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Koluvere_m%C3%B5is )

Advertisements


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s