Tädi mälestused

Sain eile oma kätte tõelise aarde – mu vanatädi Hilda kirjutatud mälestused. Kuna minu vanaema oli pere pesamuna ja tädi temast 9 aastat vanem siis sain lugedes teada palju sellist, mida minu memme ei mäletanud. Tädil endal lapsi ei olnud ja nii oli ta meile nagu teine vanaema. Kuna tädi elas minu vana ja memme kõrvalmajas siis käisime pea igal nädalal tal külas. Meil olid seal omad mänguasjad ja kapid, milles võisime sobrada. Tädi maja oli hoopis teistsugune, kui memmel ja vanal – palju raamatuid, tohutult käsitööd ja igasugu huvitavat vanavara. Tädi valmistas ka imehäid kompotte, mida meile alati pakkus, kui talle külla läksime. Mina mäletan tädi alati hästi vaikse, leebe ja südamliku inimesena. Ta armastas väga lugeda ja kirjutas ise luuletusi, seetõttu on justkui iseenesest mõistetav, et tädi kirjutas ka mälestusi oma perest ja hoolis väga sellest, et need tulevaste põlvede eest kaduma ei läheks. Oma mälestustekogu esilehel kirjutab ta: “Mälestused tuhmuvad, kuid siiski mõningad on ka nii selged, et oleks ülekohus neist mõndagi järeltulevatele põlvedele säilitamata jätta”.  Eriti tänuväärne on, et mälestused sisaldavad ka pilte ning aastaarve.

Idemulgu pere 1928 a. suvel.

Pildil esireas vasakult: vanaisa Kaarel, vanaema Viiu, Alma, isa Karl, ema Juuli, Helene.

Pildil tagareas vasakult: Hilda, isa õde Liisa, Marta.

Järgnevalt avaldatu pärineb tädi mälestustekogust: Einbaum-Heinpalu suguvõsa kroonika.

Pidi olema päris pikk söögilaud, et kõik 9 pereliiget sööma mahtusid. Vanaisa ja vanaema (pildil vasakul) võisid rahulikult oma vanaduspäevi veeta suure pere keskel ja tagasi vaadata oma pikale eluteele. Vanaisa oli väga healoomuline heledapäine, vaikse olekuga. Vanana hallipäine, kandis kõrvade ääres nõnda nimetatud takerberesid, mida tema põlvel istudes aina keerutasime. Vanaema oli tumedapäine, väga kärmas ja töökas, kudus öösel voodis kui uni ära läks sukavarrast käsikaudu. Hommikuks oli pikk sukasäär valmis kootud.

Alustan esimesest põlvkonnast, sest meil Idemulgu lastel so. kolmandal põlvkonnal pole rohkem andmeid. Siis oli ju pime orjaaeg, kus ei olnud fotosid ega suurt kirjaoskust.

Advertisements


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s