Väikesed rõõmud

Mul on imepisike aed. Imepisike aed, mis on hiiglama korrast ära. Mõni aeg tagasi tundus mulle, et iga labidatäiega tuleb maapinnast välja kaks-kolm klaaskildu. Ja nagu mu naabrimees ütleb, on pinnas siin pehmelt öeldes sitt. Naabrimees meenutab mulle alati oravat, tuleb ja piilub rõõmsa näoga aiapostide vahelt. Ma mõtlen siis alati, et kohe ta ütleb: “tsuk-tsuk!”. Aga imepisikesse aedagi mahuvad väikesed rõõmud – kaks hernest ja viis redist, sõrmeotsaga tilli ja mõned puhmad melissi ning piparmünti. Aianurka alõõtsa, mille kohta naabritädi ütles, et see on kevadeti nagu pruut. On ka, sama üürikest aega, kui pruudirüüs ollakse aga imeilus. Nüüd pudistavad juba ploomid õielehti ja mu sügisel külma maasse topitud tulbid õitsevad täiel rinnal. Väikesed rõõmud.

Advertisements


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s