Romantikalainel

Kuna mina ei ole see aastate kohta kokkuvõtete tegija tüüp siis nendin lihtsalt, et aastanumber on nüüd uus ja lähen aga kokkuvõtet tegemata edasi. Täna on üks neist päevadest, millal ma olen südamest rõõmus, et ma elan just sellel maal. Ma võin ka vaimustuda päikeseloojangutest ja kõrvetavkuumast keskpäevasest leitsakust, suppsoojast mereveest ja sumedatest suveöödest aga kui õues sajab laia lund, ilm on tuuletu ja ükski jalajälg ei riku puhast lumevaipa siis on mul tunne justkui aeg seisaks. Sest lihtsalt nii rahulik on ja nii puhas. Ja kui mu pisike poiss käänab siis õues pea kuklasse, vahib suuri tumedaid kuuski ja nende otsast langevaid lumehelbeid ja teatab seepeale säravate silmadega – nii ilus lumi siis ma olengi kindel, see on just see paik, kus ma pean olema ja ma ei taha siit kuhugi ära.

Tänase postituse pealkiri aga illustreerib minu valikut jaanuarikuisest Burdast. Ma olen seda ajakirja paljude aastate lõikes ostnud, tõsi mõned aastad jäid õmblusmasina puudumisel vahele, kuid pilgu olen peale visanud ikka. Viimase aasta Burdadesse on ilmunud mingi eriline miski,  mingi naiselik nõks. Ei teagi täpselt, mis see just on ja kas see peitub lõigetes, fotodes või kujunduses aga kuskil ta on, ehk neis kõigis kokku.

Advertisements


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s