Tahan

Eile oli uue Burda päev. Terve õhtupooliku kibelesin seda vaatama aga ei jõudnudki. Täna siis lõpuks. Seekordses numbris väga neid “minu” pluuse, kleite polegi. Küll aga jääb mu silm alati peale ka ehetele ja taaskord pean kiitma, et fotod on mulle väga meelejärele. Lastele (eriti muidugi väikestele tüdrukutele) on küll väga vahvaid lõikeid. Oh, kuidas ma tahan õmmelda! Ühest küljest nii hirmsasti tahaks, et Riku muudkui olekski ja olekski selline väike titelõhnaline ja ümar tegelane. Siidipea ja paksude kudistamis kintsudega. Teisest küljest nii igatsen aega, millal saab õmmelda, kolistada rahumeeli keset päeva või noh.. teha lihtsalt oma asju.

Aga, inspiratsioonipildid siis sel korral sellised:

Ülemises vasakus nurgas olev pilt on nii mõnus ja muretu. Nii… mittemeielik? Nii tulvil oskust nautida inimesi enda ümber ja väikeseid lihtsaid hetki.

Lasteriideid juba kiitsin. Lisaks sellele, et lõiked on nii lihtsad ja lapselikud (phh, need tüllid ja pisikesed printsessid! vabandust aga ma olen kas liiga vana või siis lihtsalt see tüüp, kellele meeldib, kui lapsed on lapsed ja näevad välja ka nagu lapsed), on ka kangad naturaalsed ja nii mõnusates muretutes toonides. Sellised, millega ronida, joosta ja roomata. Rapsid tolmu kleidikõhult ära ja emme õmbleb triibuliste pükste augule paiga peale. Ja kõik saab veel parem kui enne.

Postiljon tõi täna Nubile paar vana raamatut. Ma ei suuda ostmata jätta ühtki Edgar Valteri piltidega lasteraamatut. Ainult tema vist oskas joonistada nii, et igas pildis on tuhandeid lugusid. Igas pildis on peidus muinasjutt. Minu oma on selline – tahan maale, istuda sõpradega rohtunud aias, ajada head juttu ja valada väikesest kirjust tassist teed. Tahan hiilida pimedas õue, teades, et on natuke hirmus ja õudne, et külast kostab üksikuid haukeid, et keegi sahistab põõsastes ja rohi on kastest niiske ja raske. Tahan näha kuidas kuu tuleb pilvede tagant välja ja nahkhiired lendavad viiksudes kambriakna valgete kardinate vahelt öösse. Tahan istuda kaevukaanele ja vaadata vana maja ja selle aknast vilkuvat tuld. Tahan kõike seda, mida pakuvad ainult suvised päevad ja õhtud maal.

Advertisements


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s