Lapsepõlvemaitsed. Jälle.

Ma olen ikka nii oma lapsepõlves kinni. Selle inimestes ja lõhnades ja maitsetes ja majades. Laupäev oli soe ja ilus. Ilm oli soe ja inimene ka. Poeriiulil nägin kondentspiima täidisega pähkleid, selliseid, nagu mu emme tegi, kui väike olin. See on nii hea tunne, kui saad olla mõned tunnid koos kellegagi, kes on su lapsepõlvest pärit ja nii otsast-otsani oma.

Ja juba ammu tahan kiita kevadel Garden.ee-st tellitud roose. Kasvavad mis mühiseb ja õitsevad ka. Kui suudan neid hoida nii, et nad talve üle elavad siis annan roosinõrkusele vastupunnimata järele.

Ühte mõtet veeretan ka juba pikemat aega. Et peaksin müüki panema natuke oma kokku krabatud portselani. Ei tea kas see on hea mõte? Või on see lihtsalt praegu popp, müüa retrot ja vintaazi? Popp ei tahaks ju olla. Või tahaks just?

Advertisements


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s