Lapsepõlvemaitsed. Jälle.

Ma olen ikka nii oma lapsepõlves kinni. Selle inimestes ja lõhnades ja maitsetes ja majades. Laupäev oli soe ja ilus. Ilm oli soe ja inimene ka. Poeriiulil nägin kondentspiima täidisega pähkleid, selliseid, nagu mu emme tegi, kui väike olin. See on nii hea tunne, kui saad olla mõned tunnid koos kellegagi, kes on su lapsepõlvest pärit ja nii otsast-otsani oma.

Ja juba ammu tahan kiita kevadel Garden.ee-st tellitud roose. Kasvavad mis mühiseb ja õitsevad ka. Kui suudan neid hoida nii, et nad talve üle elavad siis annan roosinõrkusele vastupunnimata järele.

Ühte mõtet veeretan ka juba pikemat aega. Et peaksin müüki panema natuke oma kokku krabatud portselani. Ei tea kas see on hea mõte? Või on see lihtsalt praegu popp, müüa retrot ja vintaazi? Popp ei tahaks ju olla. Või tahaks just?

Advertisements


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s