Kemmerg

Meil oli vanasti maal peldik. Eelmistest omanikest jäänud ja nii hirmus, et pigem käidi põõsas. Ühe esimese tööna sai see maja küljest ära kistud ning Olev ehitas meile uue kemmergu. Olev oli üks tore töömees, natuke nagu vanaisa moodi. Selle kemmergu ehitamisega nägi ta hirmsat vaeva. Materjali ei olnud ja nii sai sellest üks lip-lipi peal ehitus, põrandalaudeks minu vanavanaisa Kadaka majast toodud vanad põrandalauad, ukseks samast majast pärit uks, mis aastaid seisis meie suvila kuuri ees. Sel uksel oli minu meelest hirmus ilus käepide ning hobusepea kuju. Mäletan, et Olev ütles tookord, et seda ust ei saa siia ette panna, sest see käib valet pidi. Ju ma olin nii õnnetu näoga, et ta natukese aja pärast tuli ja ütles muiates, et ma panen ikka aga tagurpidi. Nii tulebki meie kemmergul nüüd sisenedes käepidet tõsta ja mitte alla vajutada. Igatahes, kui ehitus ükskord valmis sai, oli ta just selline nagu me olime emmega tahtnud. Ilusa puitpõrandaga, aknaga, riiuliga millele ma ladusin ritta oma portselanjänesed. Põrandale heegeldasin mõned suved tagasi maal olles vanadest kaltsuribadest vaiba. Oliver tegi mulle veel õunapuuoksast suure heegelnõela ja empsilt nõudsin vanu pluuse, mida ribadeks lõigata. Akna ees aga rippus aastaid väike lilleline sitsiriide tükk, lihtsalt kolme naelaga seina löödud. Nüüd sattusin ühele kardinale ja teadsin kohe, et sellesarnase pean sinna akna ette tegema.

See kardin on üks meeldivamaid taaskasutusprojekte, sest selles saavad uue elu minu kaks suurt lemmikut – vana linane kangas ning pitslinikud. Viimastest on mul alati nii kohutavalt kahju, kui nad teise ringi poodides kastides lebavad. Nii palju peenet näputööd ja head materjali, nii palju hoolt ja armastust ja nii armetu lõpp. Nüüd vähemalt said kolm linikut omale uue ja ilusa ja loodetavasti pika elu. Loodan südamest, et ehk keegi teinegi võtab vaevaks mõnele linikule nt padjakatte või laualinana sel viisil uue elu andma. Tulemus on minu silmis igati tegemist väärt.

Pitsilise kardina jaoks vajad – jupi linast (või ka muust materjalist) kangast, mõnda vana pitslinikut, niiti, nõela, nööpnõelu.

linikud

Kinnita linikud nööpnõeltega kangale ning õmble väikeste pistetega ääri mööda kinni. Lõika ettevaatikult liniku tagumiselt küljelt kangas ära. Kõige parem on seda teha teravate tömbi otsaga kääridega, et linikusse lõikamist vältida. Mina tegin nii, et lõikasin alguses keskele augu, siis surusin näpu vastu õmblust ja lõikasin kääridega kanga näpu pealt lahti. Usinamad võivad ääred üle teha aga kuna linane riie eriti ei hargne ja tegemist on kardinaga, millele kasutamisel suurt räsimist osaks ei saa siis jätsin tagumise külje lihtsalt lõigatuna. Padjakatte puhul peaks kangaääred ikkagi äärispistega ka üle käima.

Ja valmis ongi.

linikutega kardin

Ps. soovitus ka – Annekata blogist tasub ka teisi postitusi kiigata, seal on palju häid ideid uuskasutuse või niisama põneva kangamudimise kohta.

Advertisements

4 kommentaari on “Kemmerg”

  1. Alleraa ütles:

    Vahva idee, kaunis kardin!

  2. Anu ütles:

    Tõesti väga lahe idee ja kena lõpptulemus!
    Tore, et jätsid endast mu blogisse märgi maha, mulle meeldib uusi kodumaiseid blogisid avastada 🙂 Eriti meeldib, et jagad päris oma pilte ja killukesi päris oma elust – tahaksin ise ka millalgi selleni jõuda, aga pisike tüütu perfektsionist minu sees on seda ikka ja jälle edasi lükanud…


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s