ütle, kust ma rada teha tohin

Me käisime sel suvel kahel jaanitulel. Külajaanituledel. Sellistel, kuhu kohalik rahvas tuleb jalutades toidukorvidega või murutraktoriga sõites kohale. Kus külavanem peab kõnet ja on lõke ja tinistatakse kitarri ja saab lõkkevorsti süüa ja lapsed jooksevad end kilgates oimetuks. Ma olin täiesti unustanud juba, kuidas mulle sellised jaanituled meeldivad, olgugi, et kõik jaanitulelised olid minule võõrad.

Pärast olime veel nädala maal. Täiesti imeliselt soojad ilmad olid. Kuumad ja niisked, õige pisut vihma. Lapsed said hommikust õhtuni õues mütata ja magasid päeval õiglase und. Mul oli sel korral lausa kaks hetke, mil ma tundsin, et ma võin jääda vanadusest ükskõik kui nõdraks aga ma ei unusta mitte kunagi kuidas kaks väikest ablast mehikest mu peost kordamööda metsmaasikaid sõid või unest poolnõrkadena õues küpsetatud pannkooke vohmisid. Ise mullas kaevamisest kriimud, päikesest õhetavad ja suu ümber moosivõrud.

DSC_8840

Tore üllatus ootas meid ka. Tiigil kevadel olnud pardiemal olid pojad, esialgu kuus, siis kadus ta paariks päevaks ja naases hiljem üheteistkümne väikese karvapalliga.

DSC_8586

Muidu oli maal nagu suvel ikka. Rohi oli kõrge ja peenrad olid rohtus ja maasikaid sai ohjeldamatult süüa. Targu tegime poistega linnas käies ka kaks tururingi ning tõime kodusele saagile turutädidelt maasikaid lisaks. Meie enda maasikad olid maale jõudes üsna ära söödud ja kuna Nubi juba ammu tahtis hernetonti teha siis me tegimegi ühe väikese, kes suusakepist kätega hoolega vehkis. Hästi vehkis, sest peale tema maasikamaale ilmumist jäid kõik maasikad lindude poolt söömata, ainult teod võtsid pisut matti.

DSC_8883jaanid tõnisel 2013DSC_8783Igal õhtul tegime väikese jalutuskäigu alla orgu, suure tammeni ja tagasi. Mulle nii väga meeldivad need suvised vaiksed õhtud ja kõik need lilled mis kruusateid ääristavad. Nubi on vist selles mõttes natuke minu moodi, et olgugi ta  poiss, peab ta ikka mõne lilletustakaga koju tulema.

DSC_8710

Muidugi tegin ma ka oma “kohustusliku” kraamiringi. Isegi mitu väikest ringi ja edukat nagu ikka. Esimesel korral tõin kaasa seni purgis olnud lilledele sinisetriibulise vaasi ning õhukese heleda kootud lina. Väike vihm ei teinud sellele mitte midagi ja päike ning tuul kuivatasid ta hetkega.

DSC_8865 jaanid tõnisel 20131Teisel ringil tulid poest kotis koju kaasa väike valge siniste lilledega keraamiline kann, mis sobib nii maasikatele peale valatava piima jaoks kui ka lilledele ning kaks klaasist magustoidualust. Viimastel on madalad jalad ning avastasin, et tagurpidi mahuvad neisse ka teeküünlad. Siis leidsin veel ühe Riihimäki lüpsjaga piimaklaasi ning väikese imeilusate lilledega vaasi. Piimaklaasi oli keegi mingi jubeda kolliga suure kleepekaga üle kleepinud, õnneks tuli see ilusasti ära ning Nubi nõudis kollipildi endale.

DSC_8848 DSC_8849

Mu kõige ilusam leid on sel korral aga väike klaasist lind. See särab suvises päikesepaistes nii ilusalt ja on ühtasi parajalt raske ja püsib suurema tuulegagi kenasti laual.

DSC_8749Kudusin jaani ajal ka. Omale väikest musta kampsunit aga lõnga jäi puudu ja varrukad on veel liiga lühikesed. Lähengi nüüd poodi lootuses, et poetädil on õnnestunud seda juurde tellida.

Advertisements


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s