Nädal maal

Me olime nädala maal! Päikesepaistelise nädala umbes kolme tilga vihmaga. Traktorid lõksutasid ümberkaudsetel põldudel lõugu toonekured saatjatena sabas, metstuvid kudrutasid õue all metsas, mu oma väikesed “rästad” sõid maasikapeenrad piinlikult tühjaks, käed sain rakku ja jalad sinikaid täis nii nagu alati ja kui poistele kallale tükkinud haigus välja arvata, oli kõik täpselt nii nagu peab. Isegi külalised käisid ja õu oli nalja ja naeru täis.

Edasi rääkigu enese eest pildid.

DSC_8954

Meie väike lilledega peenramaa meenutab mulle segasummasuvilat. Ja ma luiskaksin, kui ma ütleksin, et ma tahaks, et seal valitseks kord. Mulle nii hirmsasti meeldib just see korratus ja juhuslikkus ja hooletus. Maal on lillepeenra rohimine alati ema “töö” ja minul sinna eriti asja ei ole. Minu teha jääb võsa maha võtmine ja juurikate maast kaevamine ja niitmine ja kividest istumisaluste ladumine ja muud taolised kergemad ehitustööd, millest mu jõud üle käib. Ja mulle see rassimine maal meeldib. Sellest tundest, kui õhtul on käed nii väsinud, et justkui kukuksid otsast ja lähed ja longid natuke mööda õhupäikesest kullatud külateed ja kuulad kuidas koerad eemal talude juures hauguvad ja pärast koju tagasi jõudes näed, mida sa oled ära teinud –  sellest tundest paremat annab tikutulega otsida.

Idemulgus -10.71 Idemulgus -10.72DSC_9103

Sel korral juhtus kuidagi nii, et lastest on õige vähe pilte. Nad muudkui toimetasid ja ajasid omi asju ja enamasti haarasin fotoka järele just õhtuti, siis kui nemad olid mamma juba tuppa nüginud. Ometi on mu seekordse suvenädala toredaim foto just neist kahest.

DSC_9093Idemulgus -10.7 Idemulgus -10.73

Ja no maal võib lihtsalt hulluks minna nende lillede pärast. Ma arvan, et meist jäi erinevatesse vaasidesse maha umbes kümmekond kimpu põllulilledest. Üks ilusam kui teine. Kahjuks unustasin ma neid pildistada. Ja lugesin sel korral ka, keskpäeviti kui poisid magasid oli lihtsalt nii rammestavalt palav ja väga kolistada ka ei saanud ning siis veetsingi südamerahus selle aja õues pingi peal pesas ja neelasin raamatuid. Ma kipun vahel juba unustama kui kosutav tegevus see on.

Idemulgus -10.74 Idemulgus -10.75 Idemulgus -10.76

Esmaspäeval käisid meil külalised ja leidsid aiast tundmatu eluka – täiesti hirmuäratava tõugu, kes ajas lõugu laiali ja kel oli saba otsas kaks teravat nõela ja kes minusugusele hiirele meenutas skorpionit.

Lõpuks veel mõned pildid ühelt õhtuselt ringilt ning ma mõistsin taaskord, et see ei ole kirjanduslik liialdus kui räägitakse kuldsetest ja lõhnavatest õhtutest, sellised õhtud on tõepoolest olemas.

Idemulgus -10.77 Idemulgus -10.78 Idemulgus -10.79 Idemulgus -10.710 Idemulgus -10.711 Idemulgus -10.712 Idemulgus -10.713

Advertisements


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s