Mängud kindakirjadega

Me olime kaks nädalat maal ja umbes pool tundi peale kohale jõudmist näitas fotoaparaat kurja kirja – aku on tühi. Muidugi oli üks linna jäänud asjadest akulaadija ja nii polegi mul neist kahest päikese poolt kuumaks köetud nädalast pilte. Õigem oleks öelda, et pildid on küll aga need on minu enese peas. Näiteks pilt kahest väikesest paljast poisist, kes käest kinni mööda randa käivad või siis pilt ühest väikesest kriimust poisist, kes lusikaga süvenenult mutimullahunnikust tõuku välja kaevab. Siis on mul veel pilt paljasjalgsest ja naerda kõkutavast poisist, kes maamamma süles meist ühte õue lehvitama jääb. Mul on igasuguseid pilte aga näidata saan ainult paari sellest esimesest pooltunnist ning need pildid on hernepeenrast.

DSC_0610 DSC_0619 DSC_0626Hernepeenar on maailma kõige parem peenar ja on seega täiesti iseenesest mõistetav, et sellesse tuleb lisaks hernestele külvata ka rukkililli. Muidu lihtsalt ei saa, sest kui kõhtu saab toppida nii mõnusaid asju siis peab silm ka millelgi puhkama. Nubi oli juba päris tõsiselt võetav hernesööja ning järgmisel kevadel peab ilmselt nelja paki asemel veel rohkem herneid mulda tippima. Riku neist eriti ei hoolinud, tema sõi hoopis üksinda terve põõsa tikritest tühjaks.

DSC_0634 DSC_0637 DSC_0646Tokkroosid õitsesid ka ja lillherned! Mu esimene õnnestunud lillherneste külvamine, ma olen neid vist lausa kolmel korral mulda tippinud ja alati on midagi juhtunud ja neist pole tühjagi välja tulnud. Seekord siis õitsesid – lillad ja roosad ja punased. Natuke nirud aga ilusad ikka.

Kuna mina pidin poisse passima ja seda on üsna hea kudumise kõrvalt teha siis ma võtsin maale kaasa oma ammuilma poolikuna seisvad sõrmikud ja kudusin nad ühe jutiga valmis.

DSC_0653Ja siis oli vaja veel poisse passid ja lõnga oli veel järel ja ma olin just käinud linnas käsitööpoes ja haaranud sealt kaasa Aino Praakli Kindakirjad ja siis ma kudusin veel ühed käpikud Nubile, sest et ta arvas, et temale oleks ka kindaid vaja.

DSC_0654Noh ja käpikud saavad ju ruttu valmis ja siis me pidime minema üle augu naabertallu külla ja kuna seal on üks pisike poiss siis ma mõtlesin, et ma koon talle sokid ka. Kudusingi aga küllaminek jäi seekord ajapuudusel ära ja sokid said vist liiga pisikesed ikka ka. Aga tühja sellest, küllap ma leian mõne teise väikese poisi või tüdruku, kellele need ükskord kinkida.

DSC_0652Ja nüüd on mul hoog sees ja järgmine sõrmikupaar pooleli ja mulle nii hirmsasti meeldivad need kirikindamängud ning vähemalt praegu tundub, et ma niipea veel pidama ei saa.

Advertisements


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s