Kindad

Ma ei tea miks see nii on aga alati kui ma lähen maale siis edeneb mul seal kõige paremini just kinnaste kudumine. Ma kohe tahan seal just kindaid kududa ja mitte midagi muud. Nii ma võtsingi ettenägelikult sel korral maale minnes kaasa oma talvel alustatud roositud sõrmikud, mis juba ammuilma mulle pisut etteheitvalt kapi otsast lõngakotist vastu vaatasid.

Ja nagu sipsti – kaks õhtut tõhusat pusimist ja teine pooli sõrmik saigi valmis. Mul oli küll plaan kududa oma esimesed koopiakindad aga päris koopiad nad ikkagi ei saanud – natuke on värvierinevust ja natuke on mustri kohandamist aga üldmulje on vähemalt minu enese silmis üsna hea ja originaalidele sarnane küll. Ja küll see roosimine on meditatiivne tegevus! Arvestades mu kannatamatust ma tõesti imestan, et see mulle meeldib ja et see meeldimine ei läinud peale esimest kindapaari üle.

Undiin by Kristi Everst

Lisan siia sõrmikuist ainult ühe pildi, keda huvitab siis rohkem fotosid kaugelt ja lähedalt ja kõikvõimalikes asendites näeb mu käsitöölehel.

Õnneks ma olin ettenägelik ja linnaringil astusin läbi ka käsitööpoest ning otsin sealt natuke villast lõnga juurde. Sest nii kui see üks kindapaar valmis sai nii oli ju otse loomulikult vaja kohe vardad järgmisesse lüüa. Nii ettenägelik ma muidugi ei olnud, et ma oleksin linnast mõne kindaraamatu ka kotis kaasa võtnud ja tegin siis omaloomingut.

Undiin by Kristi Everst

Kasutasin kudumiseks valget, tumesinist ning beezi lõnga ning randmeosa kudusin lainelise. Seejärel jäin hätta, tahtsin enne mustriosa (mis peaks tulema sini-valge ja vist väikese kirjaga) kududa keerukorrad aga muidugi ma ei mäletanud jälle peast kuidas seda tegema peab ja õpetus oli kodus riiulis kindaraamatu vahel. Mõtlesin siis, et koon teise randmeosa ka valmis ja selleks ajaks tuleme juba linna ja saangi kindaid edasi kududa. Aga nagu näete – maal edeneb lihtsalt see kudumine kuidagi kiiremini ja nii sai teine ranne ka enne valmis kui linnaminek kätte jõudis.

Võtsin siis lõngakotist järgmise lõngavihi ja hakkasin lambahalle roositud sõrmikuid kuduma. Mustri klapitasin ise ja värvid valisin olemasolevate hulgast sel korral sellised tagasihoidlikumad toonid (vist isegi liiga tagasihoidlikud roositud sõrmikute jaoks).

Undiin by Kristi Everst Undiin by Kristi Everst

Nüüd mul on muidugi dilemma – hall sõrmik on niipalju kaugele kootud, et üks sõrm on valmis ja vardad kinda seest käes ja pean enesega võitlust, et kas kududa nüüd valmis need hallid sõrmikud (mida ma tegelikult alustasin “häda sunnil”) või kududa ikkagi neid sini-valgeid, mida ma tegelikult kududa tahtsin.

Valin vist täna õhtul hoopis sini-valgetele mustrit. Kõige toredam tegevus.

Advertisements

4 kommentaari on “Kindad”

  1. Kai-Epp ütles:

    Aeh, kui imelised kindad! Kui sellised varrastelt muudkui tulevad nagu Vändrast saelaudu, siis võib ju maal täitsa olla. 😀

    • Kristi ütles:

      Aitäh! No maal on tegelikult ilma kinnaste kudumisetagi täitsa tore olla 🙂 Aga jaa, tõsi ta on, et seekord oli nii vihmane, et kindakudumine oli vaat et maaloleku kõige toredam osa.

  2. Alleraa ütles:

    Imekaunid kindad! Nii rikkalikult roositud 🙂

    • Kristi ütles:

      Aitäh! Tunnistan ausalt, et ma pelgasin alguses, et võtsin liiga suure tüki närimiseks ja jään sõrmede roosimisega hätta. Tegelikkus oli vastupidine – kui mul tavaliselt on sõrmikutega see häda, et ma ei viitsi neid sõrmi kududa – 10 ühesugust väikest juppi!, siis nüüd oli sõrmede kudumine ka põnev.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s