Unustatud aed

Kui ma maal niitsin eile kõik muru ära siis koduaed on mul küll justkui unustatud. Rohi on mõnel väiksemal vaat et põlvini, peenrad rohimata ja lilledel kuivanud õied nokkimata. See on see pidev ühest kohast teise tormamine. Mind ennast aedade puhul tegelikult see nö “ise elamine” pisut isegi võlub aga kui naaberaiad on kenasti niidetud ja peenrad rohitud siis.. Aga ma võtan end jälle käsile, kui kuumus pisut järele annab.

by Kristi Everst

Tänaselt poeringilt tõin kaasa ka kaks väikest potiroosi, mis nüüd ootavad koos minuga, et õue tuleks õhtune jahedus. Kui need lillepoe müüjad teaks, et ma olen täiesti lootusetult nõrk just seda kreemi tooni rooside vastu siis nad topiks neid potte vist veel rohkem tänavale.

by Kristi Everstby Kristi Everstby Kristi Everstby Kristi Everst by Kristi Everst

Advertisements


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s