Üks hääl

Minu laupäevahommikuis on üks hääl minevikust. Selles hääles on helgust ja rahu, olgugi, et ta ise on kaunis lärmakas. Kui ma kuulen seda häält võin silmad sulgeda ja tunda kuidas olen hommikus aastaid tagasi. Seisan köögi ukseavas, avan kapiukse ja võtan sealt kohviveski, puistan peoga oad masinasse, torkan stepsli pliidi kõrvale seina ja  ruum täitub energilise mürinaga. Vana istub laua ääres ja memme käib sahvri ja köögi, köögi ja vannitoa, köögia ja keldriesiku vahet. Tavaline hommik. Päikest ja kohvimasina mürinat täis kitsuke köök, kus kõik on alati kõigil jalus aga tüli ei tõuse kunagi.

Vajutan masina kaane alla ja aastate taguse hommiku lõhn ja hääled ja inimesed on jälle mu juures. Õnn peitub väga väikestes asjades.

dsc_0061dsc_0065dsc_0070dsc_0079dsc_0081

Advertisements


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s