Nädalavahetus

Lõpuks ometi on mu väike poiss nii terve, et saime nädalavahetusel pikemalt õues olla. Mõned roosid on teist korda õitsema hakanud, kosmostesse armun igal suvega aina rohkem ja rohkem.

juurtest juurikateni

juurtest juurikateni

juurtest juurikateni

juurtest juurikateni

juurtest juurikateni

juurtest juurikateni

Natuke õmblesin ka. Teise ringi kangastest nagu ikka. Poisid tahtsid, et ma teeks neile päkapikkudega jõulupadjad aga kuna jõuludeni on ikka omajagu aega siis nende tegemisest ma keeldusin. Küll aga jõudsime üksmeelsele kokkuleppele, et unematiga padjapüürid on täpselt sama head. See unemati on neile küll võõras aga mulle mu lapsepõlvest väga tuttav.

juurtest juurikateni

juurtest juurikateni

No ja kui õmblusmasin juba välja on võetud siis peab ta ikka natuke rohkem kui kahe padjapüüri jagu vurisema. Mingeid keerulisi töid ma muidugi selle seltskonnaga siin ette võtta ei saa aga köögidiivani patjadele tegin kolm uut püüri. Ruuduline kangas on üks vana linik, mida kasutasin viimati poekoti õmblemisel ja kajakatega padjakatted õmblesin ühest vanast Ikea kardinast. Üht-teist koon ikka ka. Paraku on need kõik tööd esialgu poolikud ja näidata polegi rohkem kui triibusokke.

juurtest juurikateni

juurtest juurikateni

juurtest juurikateni

juurtest juurikateni

juurtest juurikateni

juurtest juurikateni

juurtest juurikateni

juurtest juurikateni

juurtest juurikateni

juurtest juurikateni

juurtest juurikateni


Karu

Meil oli estGILD-is jälle käsitöölahing, mis sel korral kandis nime “Kaltsust Kaaslaseks”. Võtsin siis ka viimasel minutil osa. Tirisin õmblusmasina köögilauale ja õmblesin roosidega köögirätikust karu.

by kristi everst

Kuna karu läheb kingituseks mu väikesele poisile, kel kohe-kohe on sünnipäev tulemas siis on loom praegu kapis peidus aga mõned pildid klõpsisin laste uneajal ikka.

by kristi everst

by kristi everst

by kristi everst

by kristi everst

by kristi everst

by kristi everst

by kristi everst


Õues on õdus

estGILD-is on kuni 1.juunini käsitöölahing “Õues on õdus”. Mul oli küll tegelikult üks palju suurem plaan vahepeal aga materjali puudumise ja tuleb tunnistada, et ka nende äkitselt tulnud hirmus külmade ilmade pärast lükkus see tulevikku. Tegin siis teoks oma esialgse ja tegelikult hädavajaliku plaani ja õmblesin kohvikannule soojendaja.

Materjalina kasutasin üht vana teise ringi poest ostetud masintikandis linikut, mille mõlemas otsas olid lilled ning liblikad – nii sai ka kannusoojendaja mõlemale küljele ühesuguse pildi. Voodriks on tepitud vatiiniga tootmisjäägid. Hea kiire projekt, aega läks vast umbes pool tundi. Ei tea miks ma küll senini seda aina edasi lükkasin?

DSC_5988 DSC_5991 DSC_5993 DSC_5994 DSC_5995 DSC_5996


Kotkaga pluus

estGILD-is on sel nädalal jälle käsitöölahing, mis kannab nime “Õues on õdus”. Selleks lahinguks on mul idee olemas aga valmistamiseni ei ole veel jõudnud. Täna aga sattusin eneselegi ootamatult välksõtta. Jane tuli hommikul küsimusega, et kuidas võiks T-särki re-disainida ja nii koos arutades jõudsime mõttele, et mul oleks ka vaja vanu T-särke kasutuskõlblikuks muuta ja et miks me ei võiks siis juba estGILD-is üht ühepäevast lahingut välja kuulutada. Mõeldud tehtud.

Minu pluus oli esialgu selline: vana, väga palju kantud ja kahjuks tänaseks pisut liiga kitsas. Ära aga ei ole ma raatsinud teda visata, puruks lõigata ja vaipa heegeldada samuti mitte ja nii ta ongi lihtsalt kapis seisnud. Kuni tänase hommikuni.

DSC_5808

Töökäik oli päris lihtne. Seljalt lõikasin särgi lihtsalt pooleks, õmblesin pitsi vahele ning tagumise külje ülemisse äärde satsilise äärega kummi, mis pisut väljaveninud kaelust tagant kergelt kokku tõmbab. Esialgu panin kummi ka esiosale, kuid see ei meeldinud mulle ja harutasin uuesti küljest ära. Alumisse äärde õmblesin kolm erinevatest töödest järele jäänud pitsijuppi. Pitse omavahel ei ühendanud, sest tahtsin, et pluusile jääkski selline natuke lohakas mulje. On ta ju ometi vana ja kantud T-särk.

Keegi minust särk seljas pilti täna teha ei saa aga luban, et selga ta nüüd kohe läheb.

DSC_5812 DSC_5813DSC_5809


Soojad õhtud

Oh kuidas ma armastan neid soojasid õhtuid! Kuumad päevad on ka toredad aga nad ei suuda midagi vastu panna nendele soojadele õhtutele, kui õu on veel loojuvast päikesest hele ja õhus on keskpäevase lõõsa asemel värskus aga ometi on nii soe, et võid olla särgiväel ja paljajalu. Miski ei saa selliste õhtute vastu. See on ikka üks pagana kummaline paik kus me elame ja ma ei väsi selle üle imestamast ja rõõmu tundmast.

DSC_5654 DSC_5656DSC_5718 DSC_5705 DSC_5708 DSC_5683 DSC_5691 DSC_5695 DSC_5697 DSC_5699

Kus on sinna tuleb juurde. Käisime täna õhtul veel Nubiga metsas ja tõime teise maasikapeenra jaoks natuke metsmaasikataimi juurde. Ja siis kaevasin küüntega maast veel mõned piibelehed ja kaks tundmatut taime, millest ühes ma kahtlustasin kurereha ja teises mingit metsikut hernelist (ma ei teagi mis nende taimede nimi on päriselt). Ja Nuubik oli pärast ametis ja tegeles oma lemmikosaga aiapidamises – kastis taimi. Ja küll see aiatöö pidavat üks tore töö olema, lausa nii tore, et ta vist hakkab seda suureks saades tegema. No kui ta just juhtumisi linnuteadlaseks ei hakka.

DSC_5701 DSC_5703

Pesin veel täna ära ühe ammuilma valminud kleidi ja lasin sel päikesepaistel õues kuivada ja lehvida. Kleidi õmblesin taaskasutustekstiilidest – linasest kangast pükstest ja ühest nõukaaegsest õhemast puuvillasest. Linast kangast kasutasin eelmisel suvel trükikoolitusel proovilappidena ja roosa käsitsi pitsiga trükitud muster passis retrokanga põhijatooniga kenasti kokku. Kleidist näeb rohkem pilte ja saab osta siin.

DSC_5665 DSC_5666


Padi taaskasutuskangastest

Sel nädalavahetusel on meil estGILD-is jälle käsitöölahing. Järjekorras kolmas ning kannab seekord nime Padjasõda. Kuna lahing kestab pühapäeva hiliste öötundideni siis saavad kõik huvilised veel liituda ja ka oma padjad valmis õmmelda.

Kasutama pidime jälle teise ringi tekstiile ning nende hulgas oli üks kohustuslik ese – kampsun.

Minu padja idee sellest kampsunist alguse saigi. Ma olen juba pikemat aega tõstnud ühest kuhjast teise üht PTA ilusate tikanditega kampsunit. Sel oli pisike plekk ees ja alguses ma mõtlesin, et katsun selle välja saada. See ei õnnestunud ja tegelikult oli ta mulle tibake väike juba ka. Siis mõtlesin, et müün ära, see ka ei õnnestunud, ju selle imeväikese pleki pärast. Siis korra isegi mõtlesin, et värvin ära aga seda ma ei ole ka teinud. Ja nii ta tegelikult ootaski, et ma viin ta ükskord mõnda teise ringi poodi. Äkki keegi tahab või oskab sellest midagi teha. Ja nüüd kui ma täna hommikul oma kangakuhjades sobrasin, sattus see kampsun mulle näppu ja kogu padja idee selgines vaat et hetkega.

Palju vaeva ma jälle ei näinud – kasutasin ära kogu kampsuni esikülje (see oli selline vesti moodi kudum tegelikult) ja lõikasin ta lihtsalt diagonaalis pooleks. Üks pool sai üheks padja küljeks ja teine teiseks. Nende tükkide külge ja peale õmblesin riba ühest vanast plekilisest aga ilusate käsitikanditega linikust. Seda ma olen varemgi kasutanud ja natuke jäi veel järgmisteks projektideks varusse ka. Tagumise külje kangas on tegelikult uus aga kuna ta on ostetud teise ringi poest ning värvidelt nii hästi sobis siis tagumine külg saigi sellest.

Ise jäin tulemusega üsna rahule. Koju ta mulle ei sobi aga maale väga hästi. Fotolavastuse tegin ka seega sellise, et anda edasi muljet, millises keskkonnas ta tulevikus elama saab. Juba varsti, juba suvel!

DSC_4590 DSC_4591 DSC_4592 DSC_4594 DSC_4595 DSC_4596 DSC_4599

Ja nüüd pilte üles laadides meenus mulle, et see padi sobib üsna kenasti kokku ühe varem tehtud padjaga.

Algmaterjal ka – plaanisin esialgu kasutada ka rätikutest järele jäänud kangariba aga lõpuks töö käigus praakisin selle välja. Tundus, et pilt läheb muidu liiga kirjuks. Tähelepanelikumad ehk märkasid, et padi on kohati õmmeldud valge niidiga ja siis äkki pitsi juurest kollasega läbi õmmeldud. Mul sai lihtsalt valge niit otsa ja tundus õige, et kui juba on taaskasutusprojekt siis ma ei torma poodi uut niiti ostma, vaid kasutan mõnda kodus olevat. Ja kuna poolil jooksis all suts kollast niiti siis valisingi selle ja õmblesin südamerahus edasi.

IMG_0030

 


Poekott

Väga tore on vahel harva näidata ka taaskasutuskangaid mis tõesti saavadki omale uue elu ja mitte ei koli teise ringi poest lihtsalt minu riidekappi elama.

Sel korral toimus meil estGILD-is järjekorras teine käsitöölahing, mis kandis nime operatsioon Ö.K.O. ja mille käigus oli eesmärk valmistada taaskasutusmaterjalidest poekott. Minu poekott sai selline. Kasutasin üht vana ruudulist plekkidega laudlina, üht valget vana salvrätikut, üht trükikoolituse proovilappi, natuke napsasin ühest vanast tikandiga linikust ja ribadeks kantud teksastest. Kaunistuseks õmblesin peale veel ühe heegeldatud vana liniku ja helkuri riputamiseks tegin koti külge aasa – sildi lõikasin teksaste siseküljelt. Läksin seekord lihtsamat teed – ei ole lukke, nööpe, voodrit. Sai selline tavaline ja suur igapäevane poekott.

Undiin handmade by Kristi Everst Undiin handmade by Kristi Everst Undiin handmade by Kristi Everst Undiin handmade by Kristi Everst

Mõni tähelepanelikum ehk märkas, et see ruuduline kangas on mu paari päeva taguselt Haapsaluringilt. Tema ei jõudnudki kappi kolida, pääses peale pesuskäiku kohe masina alla. Vähemalt osa temast. Järelejäänud tükid lappisin kenasti kokku ja panin järgmist korda ootama. Usun, et seda korda ei tule kaua oodata, sest mul on juba kindel teadmine, mis neist tükkidest saama peab.

* ja et kõik ikka ausalt ära rääkida jälle siis see pidavat olema mulle üks paras kott – nii suur, et kõik see kraam, mida ma koju tahan poest vedada sinna ära ka mahub. Muah!