Laupäev
Postitatud: 3. okt. 2015 Filed under: Lapsed, Rohenäpundus Lisa kommentaarNo mis sa teed, pildistamiseks on mahti ainult nädalavahetustel. Õhtuti töölt koju jõudes kisub juba hämaraks. Kuigi sügis on sel aastal küll imeliselt ilus. Meil on siinoleku aja rikkalikum alõõtsasaak. Õugi on lõpuks ometi sügisel ka õisi täis – roosid õitsevad oma teist ringi, kurerehad ja madarad on ka juba parasjagu suured, metsviinapuu on kosunud ja ronib mööda kuuski ja teise kohta kolitud sügisastrid on ka lõpuks ometi õites. Täna on tuul ja päike, mina ladusin puid, poisid krõbisevad ja pidid toas metsamuinasjuttude multikat vaatama.
Juuli, pojengid ja pesulaud
Postitatud: 5. juuli 2015 Filed under: Lapsed, Rohenäpundus 3 kommentaariSuvesoe. Pojengilõhn üle õue. Pääsukesed toidavad poegi. Kured õpetavad enda omi lendama. Nubi loeb siin ja seal – keset õue toolil istudes, võrkkiiges, akna all laua ääres, üksi või vennale. Vana pesulaud sõstrapõõsa kõrval vajub ümber aga uus saab uuem ja suuremgi. Keskpäeva päikese eest poen sõbraga õunapuu alla varju ja räägime märkamatult mitu tundi juttu, poisid jooksevad end seni õues hingetuks. Õhtul säriseb pliidil praeliha ja podisevad potis värsked kartulid, sibulat saab peenrast. Kõik on nagu ikka suviti – helge ja hea.
Aed juuni lõpul
Postitatud: 2. juuli 2015 Filed under: Rohenäpundus Lisa kommentaarNüüd ma tunnen, et ma olen juba natuke õppinud oma aiaga koos elama. Ta hakkab vaikselt minema “minu nägu”. Need kellele minu moodi hoolitsus (khm..) ei sobi on välja kolinud. Ja need kellele sobib, tunduvad rahul olevat.
Roosid kes on mitmeid kordi mööda aeda ringi rännanud on nüüd oma koha leidnud ja õitsevad hoolega. Mingi lehetõbi on neile küll kallale tulnud aga kuna ma olen aina jooksus siis nad on pidanud koos sellega elama. Kõik iirised õitsevad nüüd lõpuks – kollased ja valged ja sinised ja lillad ja isegi üks pruun avas sel aastal oma esimese õie.
Kolimised muidugi jätkuvad, mõned põõsahakatised kolisid aia äärde päikesepaistelisemasse kohta, poest kolisid aeda raudrohud. Punased. Looduslikele valgetele lisaks, viimaseid ma jätan alati nii palju kui võimalik aia äärde ja peenardessegi alles, sest mulle nad hirmsasti meeldivad. Nüüd varsti peaks karikakrad ka õitsema hakkama, neid ma ei kitku ka välja ehk et meie aias seda linnaaedadele omast klanitust annab üsna tikutulega otsida. Aga see just ongi minu moodi. Kui ainult hekid kasvaks aia ääres ka veel nii piisavalt kõrgeks, et see segasumma naabreid ja möödakäijaid ei häiriks siis oleks juba päris superluks.
Ah ja lõpuks leidsin poest suure ja ilusa päevavarju. Nüüd ei taha muud kui ainult kodus olla.
Suvelillede aeg
Postitatud: 7. juuni 2015 Filed under: Rohenäpundus Lisa kommentaarOngi jälle see tore aeg, kui võib tulla ja noppida tee äärest võrratuid lillekimpe. Tuul oli õues veel ühe nuti murdnud, mis sobis kimpu kui valatult.
Värsked kommentaarid