Kehtna kooli pilt

Mul on üks vana võlg, ma ei ole seda unustanud aga üldse ei leia aega, et pildid korralikult skanneerida. Siin üks üsna kehva kvaliteediga foto, millel suure tõenäosusega memme Kehtna koolikaaslased.

Minu memme on see heledas kleidis blondiin, kes istub esireas oleva noormehe seljataga.  Ümarate prillidega preili, kellel pross kleidikaeluses on Laine (abielludes) Tõnnemaa.


Memme leeripildid

Sellest on juba häbematult pikk aeg, mil ma viimati kirjutasin Idemulgust või lisasin mõne vana foto. Enda vabanduseks võin öelda, et mõnda aega olid kõik mu üles pildistatud fotod koos kogu muu arvuti kõvakettal olnud materjaliga kadunud. Õnneks sain need siiski tagasi (Aitäh, Peter!). Siis aga leidsin, et tegelikult tuleks parema kvaliteedi nimel rohkem vaeva näha ja fotod ikkagi skanneerida. Ja kuidagi on kõik päevad nii argiseid tegemisi täis ja ma ei leia selleks aega. Õhtul kui poisid magavad üritan jälle võimalikult vaikselt olla ja nii see töö ongi aina edasi lükkunud. Täna vaatasin üle-eelmisel suvel pildistatud fotosid ning otsustasin, et näitan neid siiski. Kellele see kvaliteet peale mu enda ikka nii oluline on, eksole?

Minu memme Helene Heinpalu leeripildid. Ees vasakul: H.Unt

Read the rest of this entry »


11. september

11. september on paljude jaoks kurb päev. Minu jaoks ka, minu ühe maailma lõpu päev, mu memme surma-aastapäev. Ma ei tähista tavaliselt selliseid päevi ja õigupoolest ei taha neid meeleski pidada. Kõik teised, sellistele päevadele eelnenud päevad on palju paremad ja rohkem väärt meelespidamist. Seepärast otsisingi tänase postituse juurde hoopis ühe tähendusliku foto – 2000 aasta suvest. Suvest, millest tänaseks on möödas 11 aastat. Suvest, mil me hakkasime Idemulgus toimetama. Oliver on viiene, maja on vanas kuues ja kühmus ja memme on Idemulgu uksel täpselt selline, millisena mina teda mäletan.


Lõpupildid

Varsti on käes aeg, kui tüdrukud jooksevad mööda poode omale kõige ilusamat kleiti otsides. Siidi ja sameti, tafti ja tülli aeg. Pärlid ja roosisülemid. Koolimajad sumisevad vastu suurt suve viimast korda. Usun, et uksi avavad koolimajad ja lillesülemid tuletavad kõigile midagi meelde. Mõne kevade aastaid tagasi, oma kõige ilusama kleidi ja teistmoodi  tunde kooliuksest väljudes. Minul oli viimati imelik klomp kurgus kaks kevadet tagasi. Sellekevadisele tundele ei julge veel mõelda.

Memme albumist leidsin Kehtna lõpupildid. Tüdrukud rahvariietes. Üks ilusam kui teine. Kõik kordub. Ikka ja jälle. Õnneks!

Mu memme on pildil esireas paremalt esimene.


Koolitarkus

Eesti keel on üks tore keel. Toredate ütlemiste rikas. Kooli minnakse tarkust taga nõudma. On mindud enne ja minnakse edaspidigi. Minu viimaste nädalate öine aeg kuulub kõik sellele tarkuse taganõudmisele. Õnneks on Nubi nii väike, et päevane aeg kuulub talle ja nii saan praeguste ilusate ilmadega enamasti õues olla. Kui koolitöö tähtajad kukil ei oleks siis võiksin öelda, et nii suur rahu on tulnud mu peale. Sellist ei olegi varem olnud. Koguaeg on hea olla. Võib-olla on see sellest, et olen saanud nii kaua oma kodustega ja kodus olla. Mulle tundub vahel, et viimati tundsin end nii puhanuna lapsena.

Read the rest of this entry »


Kokaraamatud

Mulle tundub, et praegune aeg soosib kokaraamatuid. Poeriiulitel on neid nii palju, üks ilusam kui teine. Nagu tüdrukud koolilõpu aktusel üksteist kleitidega üle trumpamas. Mulle meeldivad nad ka, olgugi, et suurem asi keetja-küpsetaja pole ma kunagi olnud. Aga raamatud on ilusad, fotod sellised, et sööks või terve raamatutäie kooke, kui ette kantaks.

Read the rest of this entry »


Vana aja asjad

Mulle on meeldinud vanad asjad alates ajast, kui ennast mäletan. Vana aja asjad on teistsugused – tehtud käsitsi ja loodud kestma. Vana mööbel ja vana käsitöö on kaks minu suurt nõrkust. Ja mulle valmistab siirast rõõmu, et mõlema väärtus on viimastel aastatel järjest enam hinnatud. Sisekujundusajakirjad ja kodusaated propageerivad vana mööbli kasutamist nii uues kui vanas kuues. Kodukootud internet kubiseb käsitööblogidest ja tüdrukud kannavad suvel tänaval muhumustrilisi pätte. Minu beebile tõid päkapikud jõuludeks kaks paari mulgipapusid. Eesti asi on IN. Ja mul on selle üle hea meel.

Read the rest of this entry »