Talvine Idemulgu ja saun-sepikoda

Tänane postitus tuleb lühike. Leidsin ühe vana foto talvisest Idemulgust. Foto kuupäeva kahjuks ei tea, kuid kindlasti on see tehtud hiljemalt kuuekümnendatel aastatel. Õunapuud on veel üsna väikesed, väntkaevu asemel aianurgas kooguga kaev, katusel maja esiküljel väike vintskap ning aknad ka vanad. Eeltoodud erinevustest võrreldes tänase Idemulguga järeldasin, et foto peab pärinema ajast, mil minu vana-vana-vanemad seal veel elasid.

Foto on võetud umbes sellest kohast kus vanasti asus saun-sepikoda. Kahjuks ei ole mul ainsatki fotot, millel eelpool nimetatud hoone ise ka peal oleks. Mind seovad selle hoonega ainult memme jutud. Üht neist olen siin juba varemalt maininud aga olgu see siis uuesti üles kirjutatud. Memme isa Karl ehitas oma vanatüdrukust õele Liisale, kes koos nendega Idemulgul elas naabrusesse väikese maja. Hiljem olevat Idemulgu vanaperemees Kaarel tütre juures elanud ning Idemulgule tulles ikka sepipaja seina ääres istunud ja jalga puhanud. Kaarel pidi tol ajal juba üsna vana mees olema, sest kahe maja vahe on vaat et kiviga visata.

Ülejäänud memme jutud otseselt sepipada ei puudutanudki, rohkem seda, kuidas isa tegi külanaistele vokke ja aitas külameestel hobuseid rautada. Vanavanaisa tehtud tänaseni säilinud kapid ja vokid räägivad selget keelt sellest, et ta ei teinud puutööd mitte ainult vajaduse pärast, vaid, et ta pani sellesse kogu oma hoole ja armastuse.

Olgugi, et ma eelnevalt kirjutasin, et mul puuduvad sepipaja kohta fotod, saan siiski jagada pildimaterjali. Nimelt on mul üks joonistus, millel sepikoda peal. Kahjuks ei tea ma kelle poolt ja millal joonistus tehtud on. Aga asi seegi, eksole!

Tundmatu autori joonistus Idemulgu saun-sepikojast. Pildil paremal kooguga kaev ning aida nurk.


Memme leeripildid

Sellest on juba häbematult pikk aeg, mil ma viimati kirjutasin Idemulgust või lisasin mõne vana foto. Enda vabanduseks võin öelda, et mõnda aega olid kõik mu üles pildistatud fotod koos kogu muu arvuti kõvakettal olnud materjaliga kadunud. Õnneks sain need siiski tagasi (Aitäh, Peter!). Siis aga leidsin, et tegelikult tuleks parema kvaliteedi nimel rohkem vaeva näha ja fotod ikkagi skanneerida. Ja kuidagi on kõik päevad nii argiseid tegemisi täis ja ma ei leia selleks aega. Õhtul kui poisid magavad üritan jälle võimalikult vaikselt olla ja nii see töö ongi aina edasi lükkunud. Täna vaatasin üle-eelmisel suvel pildistatud fotosid ning otsustasin, et näitan neid siiski. Kellele see kvaliteet peale mu enda ikka nii oluline on, eksole?

Minu memme Helene Heinpalu leeripildid. Ees vasakul: H.Unt

Read the rest of this entry »


Vana foto

Peale tädi surma leidis ema tema asju pakkides ühe vana matusefoto. Usun, et tegemist on meie pere vanima fotoga. Mina pole fotonduses asjatundja aga et tegemist on vana fotoga kinnitab juba ainuüksi asjaolu, et foto on justkui hõbedasel paberil.

Read the rest of this entry »


Vanad ja veel vanemad

Ma ei tea mis see minuga on. Mõni ei armasta kaerahelbeputru ja siis öeldakse, et ju pole seda soolikat sees. Minuga on ka viimasel ajal nii – nagu ei oleks kirjutamise soolikat sees. Mõtlen küll igasuguseid asju. Vahel õues jalutades on terve jutt kirjutamisvalmis aga arvuti taha istudes on lugu kuhugi kadunud. Õue jäänud? Sahistab sügisestes lehtedes ja peidab tõrusid taskusse? Ei tea. Et mind aga päris kadunuks ei peetaks siis lisan siia kaks pilti. Mu vanavanadest ja vanavanavanadest.

Read the rest of this entry »


Karl ja Juuli Einbaum

Tädi Hilda mälestustest:

Isa Karl abiellus ja laulatati Kullamaa kirikus 15. juunil 1913 a. Liivilt pärit neiu Juuli Mõismanniga. Emapoolsed vanavanemad olid talupidajad Liivil Madise talus, hiljem ostsid Jõgisoole jõe äärde Sordi talu, kus nad elasid elu lõpuni. Ema vanemad: Jaan Mõismann sünd. 1860 ja Viiu Mõismann (neiuna Muldam) sünd 1869. Emapoolsed vanemad olid samuti põlised Kullamaalased ja edasipüüdlikud tööinimesed. Nende peres sündis 12 last, neist täiskasvanuks sai 5 tütart ja 2 poega. Need olid Juuli, Liine, Anni, Liisi, Alma, neist kõige vanem oli Juuli. Pojad olid Jaan ja Hans.

Read the rest of this entry »


Tädi mälestused

Jätkan täna tädi Hilda mälestuste kirja panemisega.

Kui parunite aeg otsa sai, hakkas noorem vend Karl Tallinnas tööl käima, peamiselt ehitustöödel. Oli ka Saku Õllevabriku ehitusel käinud.

Read the rest of this entry »


Kuidas jõuti Idemulgule

Tädi Hilda mälestused:

Kaarel ja Viiu Einbaum asusid elama Liivile Haraka tallu, mis oli väga väike ja viletsa majaga. Sääl hakkasid siis põldu tegema kirka ja labidaga lepametsast, kuni saadi kolme vakamaa jagu, et sai teha kartulid ja odra maha. Sääl sündisid ka lapsed – pojad Jaan ja Karl ja tütar Liisa.

Read the rest of this entry »