Kahepaikse mõtted

Kodus olemine on kaasa toonud palju uusi kohustusi, kuid andnud mulle ka aega enda jaoks. Aega, et asjadele pisut eemalt vaadata. Minus on üha enam juurdunud tunne, et linn ei ole ikka päris minu jaoks. Õigupoolest tunnen ennast kahepaiksena. Konngi ronib aeg-ajalt küll kaldale, eelistab aga elupaigana ikkagi tiiki. Pole mina näinud rohus kudevat konna või peenravahedes silkavaid kulleseid. Tiik on kodu ja kindlus, olgugi, et kuiv maa tõmbab oma ahvatlustega. Ma ei arva sugugi, et linnaõhk on halb aga olen veendunud, et maaõhk on parem.

Read the rest of this entry »

Advertisements