Undiin ja naturaalvalge komplekt
Postitatud: 27. jaan 2012 Filed under: Käsitöö Leave a comment »Olen viimasel ajal hoolega vardaid klõbistanud ja täna lõpetasin ühe suurema tellimuse. Naturaalvalge komplekti mütsist, sallist ja kinnastest. Mütsi ning salli muster on Drops Design´i varasalvest http://www.garnstudio.com/lang/ee/pattern.php?id=5158&lang=ee , kinnaste mustri kombineerisin ise.
Teiseks tähtsamaks uudiseks on mu kudumite ja ehete uus kaubamärk – Undiin. Loodan, et see iseloomustab minu ehteid ja kudumeid paremini kui eelmine. Uue nime puhul lõin Facebook´is lahku ka Nubi lasteriiete ning ehete ja kudumite lehed. Kellele huvi pakub siis blogirullis on lingid olemas.
Muidu läheb vaikselt. Kütmise ja jõmpsikate kantseldamise tähe all. Lumi meeldib ja külm meeldib ka. Eriti meeldis eileöine särav kuusirp ja tänahommikune läbipilvedepäike.
Ubakana
Postitatud: 25. jaan 2012 Filed under: toit Leave a comment »Lisan postituse rubriiki – lihtsad toidud. Umbes 15 minutiga valmiv.
Ubakana
2 kanakintsu – viska pannile, pruunista mõlemalt küljelt korralikult, maitsesta soola ja karriga (viimasega ära koonerda).
1 suur sibul – viiluta, viska pannile, kui kana on ühelt poolt pruunistatud.
Kui kana on kenasti pruunistunud ja tuba sibulalõhna täis, vala pannile kuuma vett (nii, et kana poolenisti sisse jääb).
1 pakk türgi ube – (meil olid mammalt saadud oad aga poe pakitäis sobib ka) viska pannile kana ja sibulate vahele ning maitsesta natuke soolaga. Külmunud oad sobivad ka, sulavad kärmelt kuumas vees ära. Lase kogu kremplil nõksa aega podiseda siis keera kanal teine külg ja las podiseb veel natuke (umbes 5+5 min). Lisa sörts vahukoort, noh, ma kohe ei saa ilma, eksole! Ma viskasin sousti sisse veel törtsu soola ja natuke karrit lisaks. Pliidi võib kinni keerata (kui on elektripliit) ja jätta natukeseks soojale pliidirõngale maitsesetuma ning valmis ongi.
Sõime makaronidega aga sobib ka riis, kartul või minupoolest kasvõi kruubipuder. Teisel päeval oli veel parem.
Rubriigist: soovitan
Postitatud: 17. jaan 2012 Filed under: Soovitan Leave a comment »http://www.boston.com/bigpicture/2010/08/russia_in_color_a_century_ago.html
Värvifotod aastatest 1909-1912
Vanad taldrikud
Postitatud: 16. jaan 2012 Filed under: Taaskasutus, toit Leave a comment »Ma katsetan küll aeg-ajalt mõnd peenemat suppi või salatit aga tegelikult armastan hirmsasti tavalisi koduseid toite. Teised vist ka, sest ükski hõrgutis ei kao taldrikuilt kiiremini kui lihaga praetud kartulid ja pehme kollasega muna. Sel korral sõin kartulite kõrvale kõrvitsaid. Ise tegin ja ise kiidan. Ma olen kõrvitsaid varem ainult korra teinud, läksid siis liiga pehmeks ja noh, kannatasid ju süüa aga suuremad asjad ei olnud. Nüüd olid nagu rosinad! Neil harvadel juhtudel, kui mõni asi eriliselt hästi välja kukub kahetsen, et ei ole seda tõugu, kes retsepte ja koguseid üles märgiks. Nüüd ma siis ei teagi endiselt, kuidas neid häid kõrvitsaid tegema peab. Vähemalt tean, et neid on võimalik teha.
Ah ja pealkiri. Mul see meestevägi siin nõuab alati suuri taldrikuid, noh, et söök ikka peale mahuks ja ei peaks ühtelugu panni juurde jooksma, et uut portsu tõsta. Mina jälle tahan, et taldrik oleks ilus. Olgu parem pisike aga olgu ilus. Suured aga koledad peidan ära (ei tea, kuidas need meile üldse satuvad?). Aga! Suvel leidsin oma lemmik vanakraamipoest kõiki osapooli rahuldavad taldrikud. Suured, valged, sinise ja kuldse randiga. Ei teagi mis päritolu nad on aga meenutavad mulle mingil põhjusel Rootsit.
Kate kirjutab Muhust
Postitatud: 12. jaan 2012 Filed under: Käsitöö, Soovitan Leave a comment »Täna ainult soovitan. Kate kirjutab Muhust ja teeb seda nii, et minul on jälle klomp kurgus. Millest see küll tuleb?
http://textisles.com/2012/01/12/from-muhu-island/
Tegin pahandust…
Postitatud: 8. jaan 2012 Filed under: toit Leave a comment »..mängisin toiduga. Nagu ei teaks, et nii ei tohi. Siis pahandasin endaga ja sõin kõik viimseni ära.
Hea sõbra jaoks on valla..
Postitatud: 7. jaan 2012 Filed under: Uncategorized 1 Comment »..mu uksed ja mu hing..
…kui põnevaks ja rikkaks laupäev saab, kui sulle sõbrad külla tulevad!
Romantikalainel
Postitatud: 7. jaan 2012 Filed under: Õmblemine Leave a comment »Kuna mina ei ole see aastate kohta kokkuvõtete tegija tüüp siis nendin lihtsalt, et aastanumber on nüüd uus ja lähen aga kokkuvõtet tegemata edasi. Täna on üks neist päevadest, millal ma olen südamest rõõmus, et ma elan just sellel maal. Ma võin ka vaimustuda päikeseloojangutest ja kõrvetavkuumast keskpäevasest leitsakust, suppsoojast mereveest ja sumedatest suveöödest aga kui õues sajab laia lund, ilm on tuuletu ja ükski jalajälg ei riku puhast lumevaipa siis on mul tunne justkui aeg seisaks. Sest lihtsalt nii rahulik on ja nii puhas. Ja kui mu pisike poiss käänab siis õues pea kuklasse, vahib suuri tumedaid kuuski ja nende otsast langevaid lumehelbeid ja teatab seepeale säravate silmadega – nii ilus lumi siis ma olengi kindel, see on just see paik, kus ma pean olema ja ma ei taha siit kuhugi ära.
Tänase postituse pealkiri aga illustreerib minu valikut jaanuarikuisest Burdast. Ma olen seda ajakirja paljude aastate lõikes ostnud, tõsi mõned aastad jäid õmblusmasina puudumisel vahele, kuid pilgu olen peale visanud ikka. Viimase aasta Burdadesse on ilmunud mingi eriline miski, mingi naiselik nõks. Ei teagi täpselt, mis see just on ja kas see peitub lõigetes, fotodes või kujunduses aga kuskil ta on, ehk neis kõigis kokku.
Mamma ja vana laudlina
Postitatud: 28. dets 2011 Filed under: Uncategorized Leave a comment »Meie jõulud said ka tänasega läbi. Haigused ja hirrrmus tuul hoidsid empsi kodus aga täna ennast korraks näidanud päikesest piisas. Oh seda Nubi rõõmu, kui mamma trepil kobistab! Jõulud ilma empsita on ikka poolikud. Emps seltsib just nende päkakatega, kes kõige paremini teavad, milline kingitus mul südame soojaks teeb või paneb Nubi rõõmust hüüatama. Nubi emotsionaalsuse üle ma murran tänaseni pead, ei saa aru, kust või kellelt ta selle vaimustudaoskamise pärinud on. Keegi teine ei rõõmusta küpsise või tükikese leiva üle nii nagu tema. Aga see oli nüüd kõrvalepõige. Tahtsin kirjutada hoopis emmest ja jõuludest ju. Sellest, kuidas ta märkab mu vanu ja hoolega kokku otsitud kuuseehteid või mu vanalt saadud laudlina. Ühesõnaga noh, emme on ikka emme. Tunneb oma last.
Vanalt saadud laudlinast ka – see on kollase põhja ja pruunide lilledega, siidniitidega tikitud vana hiina lina. Selline, millel narmad ääres. Mu vana tõi selle Virumaalt kaasa, kui oma kodust küüditamise hirmus Läänemaale tuli. Kui ma laps olin, seisis see lina memme-vana magamistoas suures seinakapis. Õigupoolest ma ei mäletagi, et seda kunagi laual oleksin näinud. Küll aga käisin mina seda alalõpmata vaatamas, vahest katsusin niisama näpuga, teinekord võtsin kapist välja, viisin memme-vana suurele voodile ja harutasin lahti. Pärast panin ilusasti kappi tagasi. Ju vana märkas seda, sest kui ma omaette elama kolisin, andis ta selle lina ühe maalkäigu ajal mulle. Nüüd on see juba aastaid minu jõululina.
Jõulutunne…
Postitatud: 27. dets 2011 Filed under: Uncategorized Leave a comment »…tuli. Enam-vähem. Koos pimeduse, akende ette tõmmatud kardinate, ehitud kuusepuu, praelõhnade ja kingipaki krabinaga. Kuigi kuusk sai tuppa viimasel minutil ja jõuluettevalmistused ei olnud mitte just päris sellised, nagu võiks, päästavad lapsed jõulud. See sära ja rõõm lihtsalt nakatab. Riku oma nooruse tõttu lihtsalt säras, Nubit jätkus aga iga kingipaki kallale krabistama, neid kuuse alt ära ja kuuse alla tagasi kandma. Ja kolmel hommikul sai kauem magada! Eile õhtul lõppesid pühad ametlikult sellega, et Nubi tiris päkapiku seest vati välja, koondas selle kenasse korrapärasesse kuhja ja näris seda.








Värsked kommentaarid